Mõned foorumiliikmed on kohtunud mu isa ja tema 628'ga, kuid nüüd olen otsustanud ka ise foorumis avalikuse ette tulla.
Alati on mulle meeldinud autod, veel rohkem klassikud. Klassikaliste BMW'de armastus tekkis mul aastaid 6-7 tagasi kui sai imetletud kodutänaval seisvat metalliksinist M535'te mis nüüdseks Rain01 hoolsa käe alla on jõudnud, veel rohkem süvendas seda haigust isa 628 ost aastaid tagasi.
Peale seda ma ei kujutanudki ennast ette teise autoga sõitmas kui hainina baierlasega. Peale aastate pikkust unistamist ongi minu kätte jõudnud üks ilus tumeroheline E28.
Tegemist on siis '86 aastal tehasest välja veerenud 525eta'ga, auto on olnud kunagi Omega omanduses, peale seda on autol veel olnud paar omaniku, ning nüüdseks on minu kätte jõudnud.
Kere kaunistab imeilus Achatgrün metallikvärv, kunagi on ilutsenud külgedel ka kuldsed triibud mis on plaanis taastada.
Jookseb ta aga 16" BBS Style 5'l mis talve jooksul saavad endale uue värvkatte. Sisuks on tal tavaline roheline kalts katkise juhiistmega ning mõradega armatuuris. Edasi viib teda üllatavalt jõudlik "eta" mootor oma vägeva 90kW'iga
Mure kohti on nii palju, et tagaakna nurk roostetab ning tagumise põlle nurk ka roostes, väiksemaid vigu on veel kuid plaan lähiajal enne pläusti maha tulemist seelik ja aknanurk korda teha. Karbid on kõvad ja põhi tundub ka okei olevat.





Tuleviku plaanidest nii palju, et kere korrastada, sisu korda, põllelisa, originaal tiib, grammikene ehk maale lähedasemaks ja muidu lihtsalt nautida.
Kohtumiseni!