Peagi hakkas kinnistuma peas mõte, et tuleb endalegi miskit vanaväärset soetada. Sai siin lehel neid autode teemasid lugemas käidud, kui ka müügikuulutuste rubriiki sirvitud ja niimoodi see niigi suur uudishimu vanade bmw-de vastu veel suuremaks kasvas. Juba natuke aega hiljem avastasin ennast igasuguseid erinevaid teisi müügikuulutuste portaale jõllitamas, lootes nendest ikkagi mõni huvitav klassikaline Bayeri raud leida. Varasemalt huvitasid mind E28 kerega autod, aga hiljem hakkasin huvitama n.ö. esimesest kolmanda seeria BMW-st. Justnimelt see väike nüanss asja juures, et tegemist on BMW kolmanda seeria saaga esimese mudeliga tundus mulle niivõrd huvitav ja meelierutav, et olin müüdud mees sellele keremudelile. Võibolla mängis oma rolli ka asjaolu, et mul on juba olemas üks kupee BMW kolmandast seeriast väljalaskeaastaga 1992 ja mudelinimetusega 318is, ning üks kolmanda seeria kupee perre juurde lisada ei oleks üldse paha plaan. Hetkel on olemas koht ka, kus saab autosid varjus hoida ilmastiku laastavate mõjude eest.
Ühel heal argipäeva varahommikul saatis sõber mulle lingi, millel üks bmw e21 oli just müüki tulnud. Kuskil feissi grupis kuulutati seda autot küllaltki minujaoks sobiva hinnaga ja kaasa lubati ka varuosi. Teadsin, et kui ma seda autot ära ei osta, siis kunagi hiljem ei pruugi sarnast tehingut enam toimuda. Paraku selliste klassikaliste autode väärtus on pigem kasvuteel ja võimalik, et kui tulevikus mõni sobiv isend ka hiljem müügis on, ei pruugi minul parasjagu vastavaid vahendeid selle ostu realiseerimiseks olla, või on mõni muu saatusest tingitud tagasilöök teel risti ees seismas. Ühesõnaga pikalt ma kukalt kratsima ei jäänud ja võtsin omanikuga kirjateel ühendust. Väidetavalt oli auto vastu peale minu veel huvilisi enda huvi üles näidanud ja seda enam pidin ostu rutem ära organiseerima. Kuna ise olin Viljandis ja auto asus kuskil Tallinna ümbruses, siis võtsin koheselt enda kalli õeraasuga ühendust kes elab pealinnas, ning oli nõus hommikul enda kiires ajagraafikus minu eest selle auto ära ostma (suured kiitused talle selle eest). Novembrikuu 15.nda kuupäeva kella kümneks hommikul oli õel diil ära tehtud auto omanikuga ja võis juba kergelt hõisata, et olen enda vanusest mitmeid aastaid vanema BMW uus omanik. Hiljem peale ostu viisin asjaolu kokku, et olin ostnud ära siinse foorumi kasutaja "Magnus"-e BMW, millest tal on siin ülevaatlik teema olemas, ning mida olin isegi kunagi kiirelt sirvinud.
Bayerlane sai mind oodata ja seista kuskil Tallinna kesklinna korteri ees kaheksa päeva, sest mul ei olnud aega varem autole järgi minna, aga lõpuks see siiski juhtus..
Esmakohtumisel autoga jäid silma nii mõnedki defektid, mille olin ka piltidelt juba ära silmanud, ning üks esirehv oli ka vahepeal tühjaks vajunud nii, et auto oli kergelt lääpas ja eriti väsinud ilmega. Minikompressoriga sai rehv õhku täis lastud ja seniks kuni rehv oma õige rõhu saavutas oli ka mootor tühikäigul ennast soojaks paterdanud. Täpselt nii see oli: "paterdades" ta soojendas ennast üles, aga andkem talle see pisiasi andeks, on ju teine väärikas eas ja võib endale igasuguseid viperusi ja komistusi lubada, ning ajapikku pean tal siiski ise need pisihaigused välja ravima.
Sellisena ta mind seal parklas ootas:
Pisitoimetused tehtud, sai ära linnapeale sõitma minna. Kuna olen väga kriitiline autode seisukorra ja sõiduomaduste suhtes, siis häirivad mind igasugused pisivead, mis rikuvad head sõiduemotsiooni. Nimelt, kui ma kuskil mingi vea avastan, üritan selle võimalikult ruttu ära likvideerida ja enda sõiduvahendi hoolduse osas olen ka alati pedantlikult täpne olnud. Esimene sõiduemotsioon e21-ga oli vägagi häirivapoolne, kuna kõik käigud v.a. neljas käik olid mingisuguste kõrvalhelide ja kärinatega kooskõlas. Rool oli üllatavalt kerge arvestades, et roolivõimu autol ei olegi olemas- aga siiski korralikult äratuntav roolilõtk oli piits selle eelnevalt mainitud prääniku kõrval.
Kuskil pedaalide üleval tolknes lahtiselt roolialune polsterdus, nii et jalgadel oli vägagi ebamugav pedaalide kallal toimetada, ning need universaalsed kaussjas kummist jalamatid ei teinud ka sõiduki juhtimist kergemaks- hoopis raskemaks, sest jalamatt liikus koguaeg vastu gaasipedaali seda pressides ja jättes tühikäigu kõrgemaks, ning lukustades jalgu sinna pedaalide vahele kinni jms... Üks häirivamaid tegureid sõidu juures oli auto ratastelt keresse kanduv vibratsioon, mis tekkis alates 40km/h ja muutudes 70km/h eriti ebameeldivaks, niimoodi, et tahtis sõiduki juhti rutemini parkinsoni tõvele ligemale viia... Pilt oli igaljuhul selge- veljed vägagi tasakaalust väljas ja rändavad koos nende kausist jalamattidega kuskile utiili, nii et ma neid enam kunagi ei näeks! Oli veel pisivigu, mida ma ei hakka siin välja lahterdama, sest kriitika toomine ei ole minu selle teema eesmärk. Teadupärast ma ostsin auto "põrsas kotis" meetodil, ehk siis olin arvestanud võimalusega, et ma uut autot niikuinii ei saa ja vigu võib igasuguseid leiduda. Vigade likvideerimine mind ei hirmuta, vaid võib pigem nauditav protsess olla.
Keretööd ja autode kallal nokitsemine on minu leivaks juba vägagi pikka aega olnud ja kui teiste autode, ning tegevuste kõrvalt aega üle jääb, saab ka E21 minu tähelepanu tema korrastamise näol.
Järgmise päeva hommikul hakkasin tallinnast lõunasse startima, et auto talvekorterisse sättida... esimene tankimine:
Trip oli 280km pikk ja maantee keskmine oli 10l/100km kohta, mis tundub normist kõrgem arvestades auto kaalu. Summutist tuli isegi sooja mootoriga põlemata bensiini haisu, ning võib aimata milles asi on.
Lõunapool oli vahepeal lund maha sadanud ja nii sain ka lumelõrtsist teed auto pastaldeks kulunud rehvidega tunda:
Kuna juhiiste oli eriti ära trööbatud ajapikku, siis tegi see sõitmise vägagi ebameeldivaks, ning tuli pika sõidu jooksul mitu pausi teha, et saaks ennast kangusest puhata
Koduhoovi ma millalgi enne pimedat temaga siiski jõudsin:
Järgmisel päeval ootas teda ees väljast kasimine.. Olgugi, et õues valitsesid miinuskraadid ja igasugune keemia ei tahtnud enam hästi toimida oli siiski minu soov ta väljast puhtana talvituma panna, tema enda lapselapse e36 kõrvale.
Koos ühe minu hea sõbra autoga said need mõlemid väärikad tegelased survepesuri ja igasuguste erinevate keemiate puhastavat mõju maitsta:
Selgeks sai see, et bmw ei olnud väga pikka aega survepesurit tunda saanud. Lisaks välisilmele sai kõik ukse-ja luugivahed samblast ja muust rämpsust puhtaks lastud.. Ühe soojaga lasin mootoriruumi ka puhtamaks, nii palju kui keemia miinuskraadiga lasi toimetada:
Peale pesu oli E21 vaatamas tõtt ülejärgmise põlvkonna järeltulija E36 coupega:
Kevadel teen E21-le korralikuma pesu ja puhastuse, ning talvejooksul on plaanis üht-teist auto juures korda ka sättida. Elame ja näeme!
Igasugune info, varuosad, nipid, jutud, kriitika jne. on alati teretulnud!
Tervitades, Kalle K!
Tehniliselt korras e21 peab muide väga mõnusalt sõitma 
