Compact pole ju päris puhas e36 ka. tagumine sild on pigem e30 kui e36killer666 kirjutas:Kuhu jäi luukpära ehk CompactTihhonov kirjutas:Väga värvikad kirjeldused, aitäh Sysi
Eespool oli küsimus, et kas neid autosid tehti ka universaalina? Jaa, ikka. Neid sai kõikide keretüüpidega. Tootmisarvud vastavalt:
- sedaan 93
- universaal 27
- kupee 78
- kabriolett 23
ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Täpsemalt e36/5, ning loetakse ikkagi e36-ks. Sild on jah sarnane e30 omaga, aga erinevusi ikka leiab, seega päris samad ei ole.
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Tõele au andes oli Alpina tegelikult kokkupaneku faasist siiski veel valgusaasta kaugusel. Pigem tuli teda kogu aeg üha rohkem lammutada. Näiteks vaatasin nõutult oma auto külgedel olevaid disaintriipe ja veendusin, et need on omadega täiesti õhtul. Nad olid päikse käes mõranenud sisuliselt mingiks kõvaks pulbritaoliseks sodiks. Kuidagi loogiliselt neid maha tõmmata ei saanud, sest nad eraldusid vaid millimeetri haaval küünega kraapides.
Aga enne veel oli vanade triipude järgi hea uksed paika rihtida. Esimestel fotodel on näha, et esitiibade ja uste liitekoht on kuidagi täiesti mööda. Selgus, et super-tümpsumehed olid uksed eest ära võtnud, et puurida neisse kõlarijuhtmete jaoks augud. Selleks olid nad hinged lahti lasknud ja hiljem täiesti valesti ette tagasi pannud. Pärast mõningast mängimist sain korda.
Seejärel tegin kümneid pilte joonlauaga, et hiljem oleks millegi järgi uusi triibikuid liimida.
Ning siis õnnestus mul meelitada mingi hea seltskonnaürituse lubadusega kohale suurem heade sõprade brigaad, kes Red Bulli ja paari õlle eest need triibud maha kratsisid. On ikka ilmas häid inimesi ah
Mina ise tegelesin muu kuki-mukiga. Tagaspoiler oli oma värvi maha ajanud. Õnneks käis ta igati soliidselt kruvidega küljest ära.
Pikalt ei pidanud juurdlema ka esistange värvimise vajaduse üle. Ta oli alt ikka päris kole. Õnneks peale kriimustuste midagi muud tal viga polnud.
Lammutasin stange täiesti lahti, kõige väiksemateks tükkideks. Nii on teda parem värvida. Olin eriti tubli ja võtsin isegi stange metalltala seest välja, sest muidu oleks viimase kinnitustüüblid ka värvi alla jäänud ja siis poleks enam originaal ju Stange rest oli koledalt halliks pleekinud ja ribid inetult laines. Vältimatu liigutus oli osta uus. Üllataval kombel on stange rest juba tehase poolt ülevalt värvitud. Kas tõesti tehases siis teibiti neid osaliselt kinni, et ülaosasid värvida? Väga konkreetne teibijälg oli küll näha. Tundub masstoodangu autol kuidagi kohmakas lahendus.
Kuna ees ootas suurem poleerimine, tõmbasin küljest ka tagastange. Mida vähem asju küljes on, seda mõnusam on igasugused ääri ja vahesid teha. Ja siis läks patsient vanni. Pesime ta väikse mehega koos korralikult puhtaks.
Rõõm oli näha, kuidas igalt poolt katete alt tulid välja tutikad puhtad detailid. Isegi rattakoopad olid sisuliselt tolmu ja porivabad. Sest sel viimasel fotol on nad veel pesemata.
Nüüd vist hakkame pikkamööda jõudma kokkupaneku faasile ligemale.
...järgneb
Aga enne veel oli vanade triipude järgi hea uksed paika rihtida. Esimestel fotodel on näha, et esitiibade ja uste liitekoht on kuidagi täiesti mööda. Selgus, et super-tümpsumehed olid uksed eest ära võtnud, et puurida neisse kõlarijuhtmete jaoks augud. Selleks olid nad hinged lahti lasknud ja hiljem täiesti valesti ette tagasi pannud. Pärast mõningast mängimist sain korda.
Seejärel tegin kümneid pilte joonlauaga, et hiljem oleks millegi järgi uusi triibikuid liimida.
Ning siis õnnestus mul meelitada mingi hea seltskonnaürituse lubadusega kohale suurem heade sõprade brigaad, kes Red Bulli ja paari õlle eest need triibud maha kratsisid. On ikka ilmas häid inimesi ah
Mina ise tegelesin muu kuki-mukiga. Tagaspoiler oli oma värvi maha ajanud. Õnneks käis ta igati soliidselt kruvidega küljest ära.
Pikalt ei pidanud juurdlema ka esistange värvimise vajaduse üle. Ta oli alt ikka päris kole. Õnneks peale kriimustuste midagi muud tal viga polnud.
Lammutasin stange täiesti lahti, kõige väiksemateks tükkideks. Nii on teda parem värvida. Olin eriti tubli ja võtsin isegi stange metalltala seest välja, sest muidu oleks viimase kinnitustüüblid ka värvi alla jäänud ja siis poleks enam originaal ju Stange rest oli koledalt halliks pleekinud ja ribid inetult laines. Vältimatu liigutus oli osta uus. Üllataval kombel on stange rest juba tehase poolt ülevalt värvitud. Kas tõesti tehases siis teibiti neid osaliselt kinni, et ülaosasid värvida? Väga konkreetne teibijälg oli küll näha. Tundub masstoodangu autol kuidagi kohmakas lahendus.
Kuna ees ootas suurem poleerimine, tõmbasin küljest ka tagastange. Mida vähem asju küljes on, seda mõnusam on igasugused ääri ja vahesid teha. Ja siis läks patsient vanni. Pesime ta väikse mehega koos korralikult puhtaks.
Rõõm oli näha, kuidas igalt poolt katete alt tulid välja tutikad puhtad detailid. Isegi rattakoopad olid sisuliselt tolmu ja porivabad. Sest sel viimasel fotol on nad veel pesemata.
Nüüd vist hakkame pikkamööda jõudma kokkupaneku faasile ligemale.
...järgneb
Terve aasta poole aastaga
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Kuna parasjagu on kummaline jõudehetk ja kuskilt sülle kukkunud vaba ajaga otseselt midagi kasulikku teha ei oska, siis jätkan veel. Seekord teeks lühiülevaate salongi ja polsterduse probleemidest. Esiteks muidugi lagi. See oli täiesti hukas. Algul tõin ühe korraliku kasutatud lae, kuid need ikkagi ei kannata pesemist enam. Nad ei kannata tegelikult üldse mingit näppimist. Hiljuti olin teinud oma 328i kupeele uue lae, sest katuseluugita kupee lage väga kuskilt võtta polnud. Täitsa kogemata leidsin mingi materjali, mis sobis originaal piilaritega nii hästi kokku, et ma ei saa ise ka aru, et see lagi ei ole originaal. Niisiis tellisin uue portsu sedasama originaal Recaro laekangast. Siin siis kupee lagi.
Kerge vaevaga eemaldasin laepolstri ja seejärel nägin täiesti absurdselt lolli vaeva, et saada elusalt kätte ka katuseluugi polster. BMW-l on see üsna teistmoodi lahendatud kui Mercedesel. Dr.Google õnneks ikka aitab kui häda kõige suurem. Lõpuks polnudki midagi keerulist, lihtsalt väga palju peab lammutama. Aga huvitav avastus oli laepolstri etiketil, mis kinnitab väidet, et B8 kere sündis juba BMW tehases ikkagi Alpina B8-na. Sest laepolster on tal ju täitsa tavalise 328-ga sama ja seda kinnitab ka etiketil olev info, et see on 328i polster. Aga millegipärast on lisamärkustesse ikkagi märgitud, mille külge ta läheb. Juba selle etiketi pärast on siiralt hea meel, et varuosa lagi pekki läks ja otsustasin originaal lae taastada. Igal juhul on see nüüd viidud töösse ja tegelikult tänaseks juba valmis ka. Lihtsalt järgi pole läinud.
Järgmine suur mure oli katkiste uksepolstritega. Need kõlarid olid minu silma jaoks valed ja pidid minema. Kuigi tuleb tunnistada, et teostus oli maru kvaliteetne. Kui kellelgi on nende kõlarikastidega polstrite vastu huvi, võib teada anda. Annan nad heameelega kellelgi edasi.
Ülaloleval pildil on ka lähivaates näha puruks rebitud puitliistude kinnituste jäänuseid kanga sees. Kernust sain hunniku erinevas komplektsuses uksepolstreid. Nendest pidin suutma kokku panna ühe jooksu korralikke Alpina polstreid.
Eelmisel pildil on näha ka üks aknalaud. Kuna minu oma oli täiesti lillaks pleekinud, pidin ta nagunii katma. Siis ei suutnud kiusatusele vastu panna, kui lammutuses nägin täiesti kobedat rulooga aknalauda. Sain ta koos ülemiste kinnitustega endale. Ta tundus päris hea, palju parem kui minu enda oma. Aga päris päevavalguses tõdesin, et valikut pole. Tuleb ikkagi see ka uuesti katta.
Esimeste uksepolstritega sain lõpuks omadega niikaugele, et mul oli kaks korralikku HIFI kõlariaukudega kesta. Pesin nad korralikult puhtaks ja kuulutasin sobivaks. Aga korralikke Alpina kangaga polstripaneele mul ikkagi polnud.
Nad olid liimist lahti, alumine poroloon kleepuvaks pulbriks pudenenud ja augud sees. Lühidalt - utiil.
Ma oleks saanud küll selle kanga viiskakalt eemaldada ja uuesti tagasi ka liimida. Aga augud oleks ju ikkagi jäänud. Otsisin taga ka neid puitliiste. Küsisin Alpinast ja sain eitava vastuse. Leidsin ühe Alpina juppidega kaupleva netipoe, kus olid nad müügil igati mõistliku 800 EUR eest. Tellisin ära. Aga pool päeva hiljem tuli ka sealt vastus, et:
"Anmerkungen und Kommentare zu Ihrer Bestellung: Hello Martin
sorry but 2 Alpina part are no longer available
5100132 - Alpina Wood parts without console BMW 3er E36 Sedan/Touring
7600436 - ALPINA Kids Cap
we cancel the parts and send you 819,90 Euro back on your paypal account
Neuer Status: Ihre Bestellung wird bearbeitet"
Tutkit, laps jäi oma mütsist ka veel ilma. Jätkasin siis edasi plaaniga B. Kuskilt tuli saada originaal kangast, et teha uued polstripaneelid. Alpina ise ei tarni. Lõpuks leidsin ühe müüja, kel oli seda veel 4 meetrit. Kulla hinnaga muidugi. Müüs mulle sealt kaks meetrit ära. Mõnus oli kodus diivanil istuda ja näppida tutikat kultuslikku Alpina kangast...ooo...teeme energiaringi... Või äkki pigem ühe dringi kui arvet nägin!
Nojah, aga ühel päeval sain kõne - tule järgi. Ilusad olid küll peab mainima. Uus on ikka uus.
No aga siis jäin vahtima oma istmeid. Tegelikult on nad 55000 sõitnud istmed ja igati heas vormis veel. Aga uute polstrite kõrval tundusid nad kuidagi ... närtsinud. Neil oli tegelikult täpselt sama häda mis polstripaneelidel ja lael - päike oli kanga aluse porolooni kihi ära põletanud ja kangas oli seetõttu kuidagi lõtv ja kole seal peal.
Tundus, et seda projekti nagunii enam päästa ei saa. Eelarve mitte ei põlenud enam heleda leegiga, vaid oli juba nii söestunud, et tundus lihtsam minema visata. Ja siis juhtuski nii, et nädal hiljem olid istmed ka juba polstrimeeste juures. Ülesanne lihtne - originaal kangale uued poroloonikihid alla õmmelda.
Ühel päeval võtsin garaazist kaubiku ja läksin oma vastvalminud istmetele järgi. Väga ilusad said. Nüüd on nad tõepoolest nagu tutikad. Nagu 55000 sõitnud autole sobilikud.
Siiski said nad veel paremaks kui läbisid põhjaliku keemilise pesu.
Ilusate istmete taustal kõrvetas meele mõruks fakt, et mu autol polnud taga säilinud originaal põrandamatte. Esimesed olid olemas ja väga korralikud. Lootus muidugi on, et ehk tagumised õnnestub siiski kusagilt kasutatuna leida. Aga mida ma seni teen? Neid vana tüübi matte pole enam võimalik tellida ka. Kaalunud kõiki variante, otsustasin parema puudumisel esialgu minna ikkagi uuema tüübi originaalmattide teed, mida kasutati vist 1996 ja edasi autodel tegelikult. Ühel päeval andis kuller kella ja tassis tuppa pakikese. Mmm...mäm.
Originaal asjad on ikka alati ilusad.
Nüüd juba tundus, et pikkamööda hakkasid tekkima kõik vajalikud komponendid, et võiks hakata autot komplekteerima. Aga üks väga suur töö oli veel vaja teha - poleerimine. Päikesepiste saanud auto poleerimine on ränk töö ja väga tihti ei saagi sellest enam asja. Meie garaazi Mercedes E500 Limited tuli sellepärast üle värvida. Alpinaga lootsin siiski lihtsamat tulemust. See töö on endiselt veel pooleli, kuid pikkamööda liigun rahuldava tulemuse suunas. Suures plaanis tähendab see, et auto tuleb käia esmalt märjalt vibraga 1500 paberiga üle, et eemaldada surnud ja poorne lakikiht. Ning seejärel hakata välja lihvima 1500 paberi kriimu. Esmalt siis veel märjalt ja vibraga 3000 kettaga. Ning edasi kolm ringi poleerimist. Esmalt väga abrasiivse pasta ja villakettaga ja seejärel kaks peenemat viimistluskihti. Viimase kihi jaoks olen ostnud ka spetsiaalse ekstsentrik poleerimismasina.
Sellest protsessist mul palju pilte näidata pole. Aga midagi siiski. Näiteks tagaluuk:
Lähivaates ka siis veel tegemata ja juba tehtud pooled.
Samuti on siin näha kapotti, kus üks sektsioon on prooviks ära tehtud
Lõpuks saab muidugi asja
Katust näiteks ei saanudki väga heaks. Talle on sisse põlenud/sulanud (linnusitt on ka ilmselt aidanud) nii sügavad poorid, et ei julge rohkem maha lihvida.
Külgede poleerimiseks tõmbasin küljed täiesti puhtaks. Liistud jäid segama.
Küll tema läheb ikka lillaks kui ära poleerida. Ehmatav kohe vaadata. Aga täna vist pidi nii olema, et "veits gei on okei!"
Nojah. Igal juhul niimoodi me seal päevi ja õhtuid veedame. Tegelikult on tore.
Kerge vaevaga eemaldasin laepolstri ja seejärel nägin täiesti absurdselt lolli vaeva, et saada elusalt kätte ka katuseluugi polster. BMW-l on see üsna teistmoodi lahendatud kui Mercedesel. Dr.Google õnneks ikka aitab kui häda kõige suurem. Lõpuks polnudki midagi keerulist, lihtsalt väga palju peab lammutama. Aga huvitav avastus oli laepolstri etiketil, mis kinnitab väidet, et B8 kere sündis juba BMW tehases ikkagi Alpina B8-na. Sest laepolster on tal ju täitsa tavalise 328-ga sama ja seda kinnitab ka etiketil olev info, et see on 328i polster. Aga millegipärast on lisamärkustesse ikkagi märgitud, mille külge ta läheb. Juba selle etiketi pärast on siiralt hea meel, et varuosa lagi pekki läks ja otsustasin originaal lae taastada. Igal juhul on see nüüd viidud töösse ja tegelikult tänaseks juba valmis ka. Lihtsalt järgi pole läinud.
Järgmine suur mure oli katkiste uksepolstritega. Need kõlarid olid minu silma jaoks valed ja pidid minema. Kuigi tuleb tunnistada, et teostus oli maru kvaliteetne. Kui kellelgi on nende kõlarikastidega polstrite vastu huvi, võib teada anda. Annan nad heameelega kellelgi edasi.
Ülaloleval pildil on ka lähivaates näha puruks rebitud puitliistude kinnituste jäänuseid kanga sees. Kernust sain hunniku erinevas komplektsuses uksepolstreid. Nendest pidin suutma kokku panna ühe jooksu korralikke Alpina polstreid.
Eelmisel pildil on näha ka üks aknalaud. Kuna minu oma oli täiesti lillaks pleekinud, pidin ta nagunii katma. Siis ei suutnud kiusatusele vastu panna, kui lammutuses nägin täiesti kobedat rulooga aknalauda. Sain ta koos ülemiste kinnitustega endale. Ta tundus päris hea, palju parem kui minu enda oma. Aga päris päevavalguses tõdesin, et valikut pole. Tuleb ikkagi see ka uuesti katta.
Esimeste uksepolstritega sain lõpuks omadega niikaugele, et mul oli kaks korralikku HIFI kõlariaukudega kesta. Pesin nad korralikult puhtaks ja kuulutasin sobivaks. Aga korralikke Alpina kangaga polstripaneele mul ikkagi polnud.
Nad olid liimist lahti, alumine poroloon kleepuvaks pulbriks pudenenud ja augud sees. Lühidalt - utiil.
Ma oleks saanud küll selle kanga viiskakalt eemaldada ja uuesti tagasi ka liimida. Aga augud oleks ju ikkagi jäänud. Otsisin taga ka neid puitliiste. Küsisin Alpinast ja sain eitava vastuse. Leidsin ühe Alpina juppidega kaupleva netipoe, kus olid nad müügil igati mõistliku 800 EUR eest. Tellisin ära. Aga pool päeva hiljem tuli ka sealt vastus, et:
"Anmerkungen und Kommentare zu Ihrer Bestellung: Hello Martin
sorry but 2 Alpina part are no longer available
5100132 - Alpina Wood parts without console BMW 3er E36 Sedan/Touring
7600436 - ALPINA Kids Cap
we cancel the parts and send you 819,90 Euro back on your paypal account
Neuer Status: Ihre Bestellung wird bearbeitet"
Tutkit, laps jäi oma mütsist ka veel ilma. Jätkasin siis edasi plaaniga B. Kuskilt tuli saada originaal kangast, et teha uued polstripaneelid. Alpina ise ei tarni. Lõpuks leidsin ühe müüja, kel oli seda veel 4 meetrit. Kulla hinnaga muidugi. Müüs mulle sealt kaks meetrit ära. Mõnus oli kodus diivanil istuda ja näppida tutikat kultuslikku Alpina kangast...ooo...teeme energiaringi... Või äkki pigem ühe dringi kui arvet nägin!
Nojah, aga ühel päeval sain kõne - tule järgi. Ilusad olid küll peab mainima. Uus on ikka uus.
No aga siis jäin vahtima oma istmeid. Tegelikult on nad 55000 sõitnud istmed ja igati heas vormis veel. Aga uute polstrite kõrval tundusid nad kuidagi ... närtsinud. Neil oli tegelikult täpselt sama häda mis polstripaneelidel ja lael - päike oli kanga aluse porolooni kihi ära põletanud ja kangas oli seetõttu kuidagi lõtv ja kole seal peal.
Tundus, et seda projekti nagunii enam päästa ei saa. Eelarve mitte ei põlenud enam heleda leegiga, vaid oli juba nii söestunud, et tundus lihtsam minema visata. Ja siis juhtuski nii, et nädal hiljem olid istmed ka juba polstrimeeste juures. Ülesanne lihtne - originaal kangale uued poroloonikihid alla õmmelda.
Ühel päeval võtsin garaazist kaubiku ja läksin oma vastvalminud istmetele järgi. Väga ilusad said. Nüüd on nad tõepoolest nagu tutikad. Nagu 55000 sõitnud autole sobilikud.
Siiski said nad veel paremaks kui läbisid põhjaliku keemilise pesu.
Ilusate istmete taustal kõrvetas meele mõruks fakt, et mu autol polnud taga säilinud originaal põrandamatte. Esimesed olid olemas ja väga korralikud. Lootus muidugi on, et ehk tagumised õnnestub siiski kusagilt kasutatuna leida. Aga mida ma seni teen? Neid vana tüübi matte pole enam võimalik tellida ka. Kaalunud kõiki variante, otsustasin parema puudumisel esialgu minna ikkagi uuema tüübi originaalmattide teed, mida kasutati vist 1996 ja edasi autodel tegelikult. Ühel päeval andis kuller kella ja tassis tuppa pakikese. Mmm...mäm.
Originaal asjad on ikka alati ilusad.
Nüüd juba tundus, et pikkamööda hakkasid tekkima kõik vajalikud komponendid, et võiks hakata autot komplekteerima. Aga üks väga suur töö oli veel vaja teha - poleerimine. Päikesepiste saanud auto poleerimine on ränk töö ja väga tihti ei saagi sellest enam asja. Meie garaazi Mercedes E500 Limited tuli sellepärast üle värvida. Alpinaga lootsin siiski lihtsamat tulemust. See töö on endiselt veel pooleli, kuid pikkamööda liigun rahuldava tulemuse suunas. Suures plaanis tähendab see, et auto tuleb käia esmalt märjalt vibraga 1500 paberiga üle, et eemaldada surnud ja poorne lakikiht. Ning seejärel hakata välja lihvima 1500 paberi kriimu. Esmalt siis veel märjalt ja vibraga 3000 kettaga. Ning edasi kolm ringi poleerimist. Esmalt väga abrasiivse pasta ja villakettaga ja seejärel kaks peenemat viimistluskihti. Viimase kihi jaoks olen ostnud ka spetsiaalse ekstsentrik poleerimismasina.
Sellest protsessist mul palju pilte näidata pole. Aga midagi siiski. Näiteks tagaluuk:
Lähivaates ka siis veel tegemata ja juba tehtud pooled.
Samuti on siin näha kapotti, kus üks sektsioon on prooviks ära tehtud
Lõpuks saab muidugi asja
Katust näiteks ei saanudki väga heaks. Talle on sisse põlenud/sulanud (linnusitt on ka ilmselt aidanud) nii sügavad poorid, et ei julge rohkem maha lihvida.
Külgede poleerimiseks tõmbasin küljed täiesti puhtaks. Liistud jäid segama.
Küll tema läheb ikka lillaks kui ära poleerida. Ehmatav kohe vaadata. Aga täna vist pidi nii olema, et "veits gei on okei!"
Nojah. Igal juhul niimoodi me seal päevi ja õhtuid veedame. Tegelikult on tore.
Terve aasta poole aastaga
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Nii roostevaba e36 on juba haruldus omaette. Üldiselt tee mis tahad, aga isegi vähesõitnud ja seisnud autodel on tagumised karbiotsad ikka pehmed.
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Peale sellist taastamistööd pead tegema uue tutvumisürituse. Vana kaotab kehtivuse.
#eurobürokraat
#eurobürokraat
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Tihhonov kirjutas: [/url]
Aga enne veel oli vanade triipude järgi hea uksed paika rihtida. Esimestel fotodel on näha, et esitiibade ja uste liitekoht on kuidagi täiesti mööda. Selgus, et super-tümpsumehed olid uksed eest ära võtnud, et puurida neisse kõlarijuhtmete jaoks augud.
Mulle tundub, et pingutad üle. See vahe seal ei tulene tümpsumeestest, vaid sellest, et sul on autol uks lahti.
Ära häbene järgmine kord nõu küsida - küll me aitame!
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Väga hea ja mõnus on lugeda sellist teemat. Muidugi omanik on ka üle keskimise auto huviline
F25 ja E63
Varuosadeks E24 628 ja E23 osasi.
Varuosadeks E24 628 ja E23 osasi.
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Väga väga kõva projekt
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Jäi selline leht silma:
https://www.alpina-archive.com/?p=7373&nmt=B8-4-6-058" onclick="window.open(this.href);return false;
Neist sedaanidest, mis kirjas, on sama värvi veel vaid üks Inglismaal olev auto.
A.
https://www.alpina-archive.com/?p=7373&nmt=B8-4-6-058" onclick="window.open(this.href);return false;
Neist sedaanidest, mis kirjas, on sama värvi veel vaid üks Inglismaal olev auto.
A.
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Kas sul tuledel samad koodid peal?
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Mitmetel minust endast sõltuvatel asjaoludel jäi mu Alpina loo kirjutamine soiku. Ilmselt peamine põhjus oli tegelikult selles, et Alpina sai lihtsalt valmis ja garaazis lebav koomas objekt ärkas ühtäkki ellu. Remondiemotsioonid asendusid sõiduemotsioonidega. Loodan, et mõistate.
Nojah. Pooleli jäin poleerimise ja valesti ette sätitud uste juures. Tegelikult need uksed ikkagi olidki päriselt ka täitsa valesti ees. Muusikamehed olid ikka möllanud. Algusest peale tundus kahtlane, et keegi on triibud viltu liiminud. Seda enam, et viigid ka ei sobinud. Siin suurendus ühest esimese päeva pildist:
Poleerimise järel järgmine suurem töö tundus tagaklaas. Mind hullult häiris, et tagaklaasi ümber olevad liistud olid päiksega lõhki pragunenud. Kummist nurgad olid üldse puudu.
Häda oli selles, et tagaklaasi liistu ei saa niisama vahetada. Ta on paigaldatud koos klaasi endaga ja seda niisama sealt välja ei võta. Mõtlesin pikalt ja arvasin, et äkki ma ikka õpin sellega elama, et mõned aknanurgad on veits närakad. Õnneks on mul sõpru, kes annavad õigel hetkel korra labakuga vastu vahtimist ja siis ulatavad kohe ka abikäe. Tuli kohale brigaad margiesindusest, palusid mul ohutusse kaugusse hoida, mitte liialt segada ja veel parem - üldse mitte vaadata kui ma ei suuda. Oma ala proffidena kasutati spetsiaaltööriistu, mis vastavad ka tänapäeva autode keregarantii nõuetele.
Liistu olin ma ju tegelikult juba varem igaks juhuks ära ostnud. Nii, et klaasiprojekt oli mõnus õhe õhtu töö, paari õlle kõrvale näppida. Pindade puhastamise ja ettevalmistuse peale kulus korrektselt tehes ikkagi uskumatult palju aega.
Kuna kogu see projekt juba algusest peale kippus üle võlli pöörama, ei hoidnud end enam tagasi ka. Kiskusin maha kõik uste ja keretihendid. Pesin puhtaks nii tihendid kui ka tihendite alused pinnad. Kuidagi tundus, et nii oleks nagu pärast parem tunne
Ja kuna kõik oli juba paljas, tundus kuidagi mõistlik ka uksevahed põhjalikult puhtaks pesta ja poleerida. Et auto näeks ka reaalselt oma suht olematu läbisõidu vääriline välja.
See poleerimise töö hakkas ühel hetkel juba lõputa loona tunduma. Kokku vist kulutasin seda autot erinevate ketaste ja pastadega äkki 5-6 korda? Täpselt ei mäleta ka enam. Igal juhul õhtud möödusid, kuid pilt oli justkui kogu aeg sama. Tõsiselt tüütas ära.
Poleerimisega tekib palju tolmu ja servadesse jäävad pastajäägid mida on hiljem raske maha saada. Seetõttu tundus mõistlik teda aeg ajalt ka üleni pesta. Ühtlasi andis pesu võimaluse autot jälle päevavalguses ja erineva nurga alt vaadata. Kuigi siin oli tegemist täiesti komplekteerimata objektiga, hakkas E36 kerevorm mulle kuidagi iga korraga üha enam meeldima. Ta on ikka osalt juba nii antiikne, samas teisalt BMW disaini ajajoonel nii moodne ja murranguline. Kihvt legendaarne mudel. Ja ma ei tea, kas ma olin teda selleks ajaks juba liiga kaua vahtinud, kuid ta tundus mulle isegi niisugusena juba niivõrd ilus
Siiski ... pärast kõiki neid kannatusi jõudis viimaks ka välise komplekeerimise aeg. See oli juba nagu preemia. Iga järgmine külge pandud jupp lisas värve mu vikerkaarele. Alustasin tagastangest. Pesin sellegi seest ja väljast puhtaks ning poleerisin ära. Imestasin, et miks ma olin otsustanud seda mitte värvida, kuigi tal oli täiesti arvestatav värvikahjustus peal.
Originaal stangeliistud oli päiksega täiesti halliks pleekinud. Youtube's propageeritud fööniga elustamise metoodika mind ei rahuldanud. Jäid kuidagi laigulised ja struktuur kippus sulama. Õnneks nad ei maksnud ka originaalina eriti palju.
Vahe vanade liistudega oli niivõrd suur, et siin ei olnud enam tagasiteed. Kogu väline plast pidi nüüd tulema uus. Oma kohale tagasi jõudnud tagaspoiler hakkas uuesti meenutama, et tegu polegi täitsa tavalise E36-ga
Tulesid uusi ei ostnud. Nad olid väga korralikud ja vajasid vaid poleerimist.
Neerudega ei olnud samas midagi arutada. Vanad liiga luitunud. Uus embleem tundus kõige muu taustal juba elementaarne. Ma nagu mäletan, et vanasti oli originaal embleem kuidagi taskukohasem. Täna maksis ta juba päris arvestatavat raha.
Vanad ukselingid olid täiesti pekkis. Ainult tihendeid eraldi tellida ei saa. Tuleb osta kogu katted uued.
Tükk aega venitasin kummi ukseliistudega. Vanad olid ainult natukene koledad. Tegelikult mitte väga. Aga siis ma püüdsin neid ka fööniga elustada. Et aga tegu polnud plastikuga, vaid mingi kummi moodi ollusega, sulas ta lihtsalt üles No ja siis oli asi nagu otsustatud kohe. See oli hea otsus, sest vahe vanaga oli ikka päris suur ja auto hea üldmulje huvides olid uued liistud kindlasti vajalikud.
Olgugi, et jutu tasandil tundub kogu projekt lihtne ja ladus, jõudsin tegelikult alles 10. septembriks niikaugele, et sain peaaegu komplekteeritud auto esimest korda õue ajada ja tulemust kasvõi natukenegi hinnata. Valmis autoni oli siit veel minna. Kuid vähemalt hakkas ta looma juba. Ja võrreldes selle kräämikuga kelle ma esimest korda tuppa ajasin oli vahe ikka üüratu. Tekkis tunne, et ma äkki tõesti olen suutnud ühele väärikale autole elu tagasi anda. Õigemini et ma olen sinnapole teel.
... järgneb, lõpp pole enam kaugel.
Nojah. Pooleli jäin poleerimise ja valesti ette sätitud uste juures. Tegelikult need uksed ikkagi olidki päriselt ka täitsa valesti ees. Muusikamehed olid ikka möllanud. Algusest peale tundus kahtlane, et keegi on triibud viltu liiminud. Seda enam, et viigid ka ei sobinud. Siin suurendus ühest esimese päeva pildist:
Poleerimise järel järgmine suurem töö tundus tagaklaas. Mind hullult häiris, et tagaklaasi ümber olevad liistud olid päiksega lõhki pragunenud. Kummist nurgad olid üldse puudu.
Häda oli selles, et tagaklaasi liistu ei saa niisama vahetada. Ta on paigaldatud koos klaasi endaga ja seda niisama sealt välja ei võta. Mõtlesin pikalt ja arvasin, et äkki ma ikka õpin sellega elama, et mõned aknanurgad on veits närakad. Õnneks on mul sõpru, kes annavad õigel hetkel korra labakuga vastu vahtimist ja siis ulatavad kohe ka abikäe. Tuli kohale brigaad margiesindusest, palusid mul ohutusse kaugusse hoida, mitte liialt segada ja veel parem - üldse mitte vaadata kui ma ei suuda. Oma ala proffidena kasutati spetsiaaltööriistu, mis vastavad ka tänapäeva autode keregarantii nõuetele.
Liistu olin ma ju tegelikult juba varem igaks juhuks ära ostnud. Nii, et klaasiprojekt oli mõnus õhe õhtu töö, paari õlle kõrvale näppida. Pindade puhastamise ja ettevalmistuse peale kulus korrektselt tehes ikkagi uskumatult palju aega.
Kuna kogu see projekt juba algusest peale kippus üle võlli pöörama, ei hoidnud end enam tagasi ka. Kiskusin maha kõik uste ja keretihendid. Pesin puhtaks nii tihendid kui ka tihendite alused pinnad. Kuidagi tundus, et nii oleks nagu pärast parem tunne
Ja kuna kõik oli juba paljas, tundus kuidagi mõistlik ka uksevahed põhjalikult puhtaks pesta ja poleerida. Et auto näeks ka reaalselt oma suht olematu läbisõidu vääriline välja.
See poleerimise töö hakkas ühel hetkel juba lõputa loona tunduma. Kokku vist kulutasin seda autot erinevate ketaste ja pastadega äkki 5-6 korda? Täpselt ei mäleta ka enam. Igal juhul õhtud möödusid, kuid pilt oli justkui kogu aeg sama. Tõsiselt tüütas ära.
Poleerimisega tekib palju tolmu ja servadesse jäävad pastajäägid mida on hiljem raske maha saada. Seetõttu tundus mõistlik teda aeg ajalt ka üleni pesta. Ühtlasi andis pesu võimaluse autot jälle päevavalguses ja erineva nurga alt vaadata. Kuigi siin oli tegemist täiesti komplekteerimata objektiga, hakkas E36 kerevorm mulle kuidagi iga korraga üha enam meeldima. Ta on ikka osalt juba nii antiikne, samas teisalt BMW disaini ajajoonel nii moodne ja murranguline. Kihvt legendaarne mudel. Ja ma ei tea, kas ma olin teda selleks ajaks juba liiga kaua vahtinud, kuid ta tundus mulle isegi niisugusena juba niivõrd ilus
Siiski ... pärast kõiki neid kannatusi jõudis viimaks ka välise komplekeerimise aeg. See oli juba nagu preemia. Iga järgmine külge pandud jupp lisas värve mu vikerkaarele. Alustasin tagastangest. Pesin sellegi seest ja väljast puhtaks ning poleerisin ära. Imestasin, et miks ma olin otsustanud seda mitte värvida, kuigi tal oli täiesti arvestatav värvikahjustus peal.
Originaal stangeliistud oli päiksega täiesti halliks pleekinud. Youtube's propageeritud fööniga elustamise metoodika mind ei rahuldanud. Jäid kuidagi laigulised ja struktuur kippus sulama. Õnneks nad ei maksnud ka originaalina eriti palju.
Vahe vanade liistudega oli niivõrd suur, et siin ei olnud enam tagasiteed. Kogu väline plast pidi nüüd tulema uus. Oma kohale tagasi jõudnud tagaspoiler hakkas uuesti meenutama, et tegu polegi täitsa tavalise E36-ga
Tulesid uusi ei ostnud. Nad olid väga korralikud ja vajasid vaid poleerimist.
Neerudega ei olnud samas midagi arutada. Vanad liiga luitunud. Uus embleem tundus kõige muu taustal juba elementaarne. Ma nagu mäletan, et vanasti oli originaal embleem kuidagi taskukohasem. Täna maksis ta juba päris arvestatavat raha.
Vanad ukselingid olid täiesti pekkis. Ainult tihendeid eraldi tellida ei saa. Tuleb osta kogu katted uued.
Tükk aega venitasin kummi ukseliistudega. Vanad olid ainult natukene koledad. Tegelikult mitte väga. Aga siis ma püüdsin neid ka fööniga elustada. Et aga tegu polnud plastikuga, vaid mingi kummi moodi ollusega, sulas ta lihtsalt üles No ja siis oli asi nagu otsustatud kohe. See oli hea otsus, sest vahe vanaga oli ikka päris suur ja auto hea üldmulje huvides olid uued liistud kindlasti vajalikud.
Olgugi, et jutu tasandil tundub kogu projekt lihtne ja ladus, jõudsin tegelikult alles 10. septembriks niikaugele, et sain peaaegu komplekteeritud auto esimest korda õue ajada ja tulemust kasvõi natukenegi hinnata. Valmis autoni oli siit veel minna. Kuid vähemalt hakkas ta looma juba. Ja võrreldes selle kräämikuga kelle ma esimest korda tuppa ajasin oli vahe ikka üüratu. Tekkis tunne, et ma äkki tõesti olen suutnud ühele väärikale autole elu tagasi anda. Õigemini et ma olen sinnapole teel.
... järgneb, lõpp pole enam kaugel.
Terve aasta poole aastaga
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Teema läbi loetud ja no see pill on seda väärt mis temaga tehakse,kuigi vahepeal tundub liiga pedantsena (ise olen samasugune ). Aga kasutajat tegema ja kirjutama pani mind see,et tagaklaasi tihendi vahetuseks klaasi eest võtsid,see ilusti vahetatav ilma klaasi eemaldamata 2-3x olen seda enda autol enne värvimist teinud.
Aga jälgin huviga selle masina käekäiku.
Aga jälgin huviga selle masina käekäiku.
E36 M3
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Miskipärast meenus siinkohal aasta 1998, mil oma esimese E36 ASC nimelisest kauplusest tänavale veeretasin. Pisut kasutatuna, aga siiski õhkumas midagi sarnast.
Seejärel tekkis taas tunne, et peaks oma B3e kap remonti viima. Muidugi, see tunne kadus kohe lootusetuse öösse, sest ma ei kujuta seda meistrimeest ette, kes viitsiks teenusena midagi sarnast teha ja ise ju ei oska...
Seejärel tekkis taas tunne, et peaks oma B3e kap remonti viima. Muidugi, see tunne kadus kohe lootusetuse öösse, sest ma ei kujuta seda meistrimeest ette, kes viitsiks teenusena midagi sarnast teha ja ise ju ei oska...
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
https://m.facebook.com/groups/427846984 ... 1748003121
Soomes b8 brošüür pakkumisel.
Soomes b8 brošüür pakkumisel.
-
- Postitusi: 74
- Liitunud: 02 Mai 2013 20:12
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Vot see on projekt, mida tasub jälgida. Tahaks kohe oma silmaga kaema tulla
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Kuidas siis autol läheb? Kolmveerand aastat vaikust ei lase põnevusel kaduda.
A.
A.
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Aasta on viimasest põhjalikust postitusest möödas. Kuidas projektil läheb?
Re: ALPINA B8 4,6 #058, Tihhonov
Härra on omale leidnud uue väljakutse .
..nüüd läheb pisut aega
Vihjeks ; oli üks mees , kelle nina all oli kandiline vunts.
..nüüd läheb pisut aega
Vihjeks ; oli üks mees , kelle nina all oli kandiline vunts.